Ohvrilaev
vitjaks oma vaenajate ja olude le. Sokrates ootas 30 peva surmaotsuse
tideviimist, kuna sel ajal toimus ohvrilaeva merereis ning siis ei tohtinud
hukkamisi toimuda. (Ohvrilaevaga sitsid neiud ja noormehed Ateenast Delose
saarele Apolloni pidustuste puhul ohvriande tooma.) Martin mtiskleb selle
le, et enne surma hakkas Sokrates - suur loogik ja filosoof ning analtiline
mistuseinimene - kirjutama luuletusi.
Suvi on erakordselt rohke kapsaussidest, kes aedades kike rohelist jravad.
Martin vaatab aknast mda tnavat liikuvat leinarongi, mis tuletab talle
meelde ta enda surelikkust. Nii leinarong kui ussid (nagu laipa givad vaglad)
on omamoodi surma ettekuulutajad.
Tnaval kohtub Martin 22-aastase juudi neiu Isabellaga, kelle vanemaid ta
teadis juba Peterburi pevilt. Tdruk on andekas pianist, kuid teenib elatist
klaveritundide andmisega. Nad satuvad vestlema ja jutt lheb Sokratesele.
Isabella on kriitiline mistuse suhtes, kuna see hvitab inimese vaimsuse,