Keskajast renessanssi. Kuidas muutus inimene ja tema maailmanägemine?
püsti, vaatasid otse ning jälgisid ja nautisid ümbritsevat elu. Kuid see reegel ei kehtinud
abielupaari puhul. Sellisel juhul vaatas naine ikkagi maha mees jäi jätkuval naise
valitsejaks.
Renessansi inimesele on väga iseloomulik tunedelisus. Inimene ise oli justkui rõõmuallikas.
Ajastu oli toona teadupärast väga energeetiline ja suure loova potensiaaliga, seetõttu pidid ka
inimesed selles ajastus olema mitte lihtsalt terved, vaid ka õhkama elurõõmsuses ja olema
joviaalsed.
Toona rõhuti ka sugude polaarsusele, mis pidi väljendama seda, et mees oli ülimehelik ja
naine vastupidiselt ülinaiselik. Naine oli ingellik ja temal olid olemas ka kõik eeldused
emalikkuseks. Eriti tähtsaks peeti rinnapartiid, kuna just sellel perioodil hakatakse kunstnike
poolt kujutama Madonnat last imetavana. Samuti oli naine erinevalt tänapäeva ühiskonnast
kus hinnatakse väga kõhnasid naisi pigem vastupidine naine pidi olema keskmisest suurema
annaabi.ee 
