Uusaeg
19. Saj oli selles suhtes murrang. Tuleb
r]hutada, et murrang mis joudis massidesse oli yks oluliseid yhiskonna moderniseerumise
aspekte. See avas uusi teid paljudesse sektoritesse. See oli oluline ka rahvusliku liikumise
jaoks. Toolised said haridusega oskama endale rohkem oiguseid voita. 19. Saj keskel oli
koige parem kirjaoskus soomes ja rootsis 89%, SBs 70-80%, prm ja belgias 67%, itaalias
ja hispaanias 30-40%, venemaal 10%, eestis 75%. Ligi 100%lse kirjaoskuseni jouti 20saj
alguses SB, Hollandis ja Saksamaal. Protestantlikes riikides kirjaoskus suurem kui
katolikes. Pyydlus kogu elanikkond kirjaoskuse tasemele viia oli saanud valdavaks kogu
euroopas.
Ka rahva suhtumine muutus. Enne seda olid lapsed olulised toojouks. Algharidus muutus
loomulikuks. Kohustuslik kooliharidus 20 saj alguses kuni 14 aastani. Hariduse
edendamine kuulus nyyd riigile mitte enam kirikule.
19. saj oli oluline statistika synni osas. Rahvaloendused.
Ajakirjanduse tous
annaabi.ee 
