"Vesi" Toomas Raudam
koikidele meeleparane.
Ka siis, kui ema sureb, loeb Passi-poiss raamatut. Ema pole kunagi
haige olnud, nuud on. Koik teised haigused, mida ta elu jooksul voinuks
podeda, on muutunud vahiks. Passi-poiss istub voodi korval, hoiab uhe
kaega ema katt, teisega keerab lehekulgi. Ema kasi tuksleb. Nii raagib ta
pojaga ja poeg vastab. Suurema osa kahest tovenadalast istub Passi-poiss
liikumatult toolil. Ta hoiab katt ka siis, kui see enam ei vasta. Kuid aeg-
ajalt touseb ema jouetu kasi ootamatu jouga ohku, vahist soodud keha
rapub krampides. Ema helistab kella! Kell on liiga suur ja raske, rank
raputamine kuku tab keha voodist. Ema on kerge, raamatut kaest pane-
mata tostab poeg ta voodisse tagasi.
"See on liiga julm," utleb uksele ilmunud isa. "Ma tean kulI, et sa oma
emast ei hooli, kuid seeon liig mis liig. Miks sa kogu aeg loed, miks sa isegi
nuud, kui su ema sureb, lugemist jarele ei jata?"
"Ma armastan teist elu, mitte seda, mida elab ema."