fjordi ja Trondheimi fjordi ümbruses. Rannikumeres on palju saari, neid on umbes 150 000. Üle poole maa-alast asub vahemikus 500 kuni 1000m üle mere pinna, üle viiendiku 1000 meetrist kõrgemal. Kõrgeim piirkond on Norra lõunaosas asuv Jotunheimeni kiltmaa. Jotunheimeni kiltmaal paiknevad ka kaks Norra kõrgeimat tippu: Glittertind (2472m) ja ainult 3 meetrit madalam Galdhoppiggeni tipp. Seal paikneb samuti ka Euroopa mandriosa suurim jäätumisala (Jostedalsbre 815 ruutkilomeetrit). Norra on maavarade poolest rikas riik, seal leidub raua-, titaani-, nikli-, molübdeeni-, vase ja tinamaaki, püriiti ning Teravmägedel koksistuvat kivisütt; majanduslikult tähtsaimad on Põhjamere nafta-ja maagaasimaardlad. Norra kliima määravad Golfi hoovuse vahetu lähedus, mägine pinnamood ja meridionaalne ulatus. Sellest tulenevalt on kliima äärmiselt mereline; rannikul on talv pehme, suvi jahe ja sajab palju, sisemaal on aga talv karmim , suvi soojem ja
rannikul ning Oslo fjordi ja Trondheimi fjordi ümbruses. Rannikumeres on palju saari, neid on umbes 150 000. Üle poole maa-alast asub vahemikus 500 kuni 1000m üle mere pinna, üle viiendiku 1000 meetrist kõrgemal. Kõrgeim piirkond on Norra lõunaosas asuv Jotunheimeni kiltmaa. Jotunheimeni kiltmaal paiknevad ka kaks Norra kõrgeimat tippu: Glittertind (2472m) ja ainult 3 meetrit madalam Galdhoppiggeni tipp. Seal paikneb samuti ka Euroopa mandriosa suurim jäätumisala (Jostedalsbre 815 ruutkilomeetrit). Mäestikust fjordidesse laskuvad jõed on lühikesed, kiirevoolulised, täis kärestikke. Kõrgeim juga on Vettisfossen 275 meetrit, kuid kauneimaid on aga Geirangeri fjordi seitsme haruna laskuv Seitse Õde. Norra on järvederikas maa (umbes 200 000 järve, kokku 4,7% kogu Norra pindalast), kuid enamik neist on küllaltki väikesed, suurim järv on Mjosa. Norra territooriumist hõlmavad suure osa paljad kaljud ja tundra. Mets katab Norrat
annaabi.ee 
