"jorutama" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

ma sinu pihikuga. Tüdrukud! Pühkige laste! ja küünlail ninad puhtaks! Kristus ja Muhamed! Jupiter, tule appi! Mis söök see on! Ohoo, peremammi, su tüdrukutel pole juukseid peas, need kõik on siin su munaroa sees! Kuule, vanamoor, mina armastan juusteta munarooga. Saatan näsigu sul nina otsast! Mis Peltsebuli trahter see õige on, kus lirvad ennast kahvlitega kammivad!» Seda kõike öelnud, virutas ta taldriku vastu maad ja hakkas kõigest kõrist jorutama: Ei tunne usku ma, ei taeva headust. Ei tunnusta ma kuningat, ei jumalat, ei valju seadust. Clopin Trouillefou oli vahepeal relvade jagamise lõ- ' Mitte igaühele pole antud nina omada (köögilad k ) Pool maja paradiisis (köögilad. k.). 394 petanud. Ta tuli Gringoire'i juurde, kes, jalad kolderestile tõstetud, sügavates mõtetes näis olevat. «Sõber Pierre,» ütles Argoo kuningas, «mis kurat sa siin muned?» Gringoire pöördus tema poole nukra naeratusega