Referaat- Suur veeuputus
tegeles arheoloogiste kaevandustega Ninives, Suurbritania Londoni muuseumi nimel.
Gilgamesi eepost leiti 12. savitahvlil Assüüria pealinna Niineve varemetes. Seal avastasid
arheoloogid Assüüria viimase tugeva kuninga, VII saj eKr valitsenud Assurbanipali
raamatukogu, mille 20 000 savitahvlit on mänginud suurt rolli vanade Idamaade ajaloo
tundmaõpimisel. Läbilugeda ja tõlkida neid tahvleid, mille peal oli eepos kirjutatud, suutis Jorsh
Smith, briti assürioloog. Täpsemalt ta suutis tõlkida Gilgamesi eepose algust.
Gilgames, kes otsib surematuse rohu läheb maailma piirile üksiku inimese juurde, kes oli
läbielanud iidset veeuputust- Utnapistimi juurde. Siin jutustus katkestus, kuid Smith'ile
õnnestus ülesleida puuduva osa eeposest Nimrudi künkal- kokku 384 savitahvlit.
Veeuputuse ajalugu, mis oli esitatud Gilgamesi eeposes, tõenäoliselt oli kunagi iseseisev
poeem, mida hiljem pandi eeposesse