See paradoksaalne objekt ei luba ennast mälust lihtsalt kustutada, vaid jääb sinna pikaks ajaks vastukaid tundeid tekitama. Olid ju needki revolutsiooni lapsed, kes aprilli Tallinna tänavatel mässu korraldasid. Pealt näha kannavad nad Eesti lipuvärvides kuube, kuid sisemuses on see teistsuguse sisuga, mõjutatud kusakilt eemalt. Arvan, et teose suureks plussiks on selle lihtsus peale vaadates saab aru, millega tegu. Jopest edasi liikudes on tahvlid, kuhu igaüks saab kriidiga kirjutada oma nime ja kodumaa. Seal saab igaüks avaldada anonüümselt oma rahvuse. Näitus pani mõtlema, kas mitme aastakümne pärast on alles veel selline sõna nagu rahvus, sest tulevad uued põlvkonnad uute mõtetega ja nemad ei pea klaarima vanemate õiendamata arveid. Äkki kaovad rahvused, kõik kuulub kõigile. Mis on sinu, on ka minu! Ja lõpuks jääb vaid üksainus keel ja riik. Kuid milline?
´´ tehing lõpetatud´´ ´´kähku andke mulle film´´ ´´see film on asitõend sinu firmast smuugeldamas relvi, võta see´´ ´´kas see on ainus filmi koopia?´´ ´´muidugi´´ ´´sinu detektiivimäng lõppeb siin´´ kuulis Jim enne, kui sai kurikalöögi vastu pead ja kukkus pikali. ´´sind jälitas see laps´´ ütles üks mees mustas teisele. ´´suur vend. Kas see ei ole see detektiiv. Tapame ta.´´ ja tõmbas püstoli jopest välja. ´´oota, politsei on ikka veel läheduses. Kasutame seda. See on uus mürgitablett organisatsioonilt. Kui mürk on alla neelatud, siis pole mingi võimalus, et seda võib laibal leida.´´ ta võttis ühe tableti ning toppis selle Jimmi suhu ja kallas vett peale´´me pole seda inimeste peal veel testinud, kuid praegu võib ju katsetada. Headaega suur detektiiv´´ sellega kadusid mehed mustas pimedusse. Jim tundis valu enda sees kasvamas. Ta arvas, et sureb