Kevad (luulekava)
ja purju paneb mind, kes kaua paastusin (Under 2007: 18)
ta esimesed annid on hüatsindid
ja astrid viimased, kui kirjud lindid (Under 2007: 28)
piimpehme õhk, kui mahedad kõik varjud!
Mu veres elurõõm, kui hõiskavalt sa karjud:
su mõrsja, kevade, ma naine, anduv noor! (Under 2007: 28)
kui liigutav ta häbeline algus,
kui uimastav ta õitsev küpsuspuna (Under 2007: 27)
pääst lõhnalained võtavad mu meele,
nii joovastetu tuigun jälle teele. (Under 2007: 28)
Mu kevad elab ka veel suveöös:
siis sammun aeda vaikselt, arg mu aste (Under 2007: 28)
nüüd jälle tulevad need valged ööd,
kus und ei saa taevas, maa, ei meri
ei inimlaste ootus- ärev meri,
kus ihad hõõguvad kui söed. (Under 2007: 19)
Kasutatud kirjandus
Kuusk, Raivo. ,,Eesti luule antoloogia I". Tallinn: Avita, 1998. 543 lk
Jõesaar, Ragnar Muru, Karl. ,,Eesti luulet 2"
annaabi.ee 
