A.dumas Kolm musketäri terve raamat
«Kas te soovite seda ilmtingimata kuulata?»
«Ma palun,» ütles d'Artagnan.
«Täitugu teie soov. Üks minu sõpru, kuulake hästi, minu sõpru ja mitte mina,» ütles
Athos sünge naeratusega, «minu provintsist pärit olev krahv, suursugune nagu üks
Dandolo või Montmorency, armus kahekümne viie aastaselt kuueteistkümneaastasesse
neiusse, kes oli ilus nagu armastus. Tema eale omasest naiivsusest tungis läbi
kirglik.vaim, mitte naise vaim, vaid poeedi vaim. Ta ei meeldinud, ta joovastas. Ta elas
väikeses linnakeses oma venna juures, kes oli küree. Mõlemad olid väljast sisse sõitnud.
Keegi ei teadnud, kust nad olid tulnud. Nähes teda aga nii kaunina ja ta venda nii vagana,
ei tulnud kellelegi mõttesse küsida, kust nad tulid. Pealegi räägiti, neil olevat hea päritolu.
Minu sõber oli selle provintsi isand, ta oleks võinud neiu võrgutada või vägivallaga oma
võimusesse saada, nii nagu talle parajasti oleks meeldinud, sest ta oli peremees. Kes oleks
annaabi.ee 
