Luuleesitus
Taevas, mida ma teen?
Nii nagu külma raua külge keel,
on Sinu vastu sattunud mu süda.
Ja süna sajaks sõjaks rebitud
ja põlatultki mällu põletatud
kui orjamärk,
kui usutunnistus.
Kas Sa ei taipa siis, ei taju, tunne,
mis tagajärjed kivist kiirgavad,
mis tõusis purustama paratamatust
ja tabas...?
Kuula: kaalutus on tasa.
Iha hinged on kurbuse roostes,
sellepärast ei käi.
Kui saaksin,
läheksin joostses,
paljajalu ja -päi.
Kaotasin tasakaalu
Sinu silmade jääl
ja usalduse luu
murdus.
Valu
vaakuv varesehääl.
Ma olen Sind armastanud.
Ma olen Su hüljanud
ühe silbi pärast, mis vaikuse
näkku Sa süljanud.
Vere torm rebis raamatulehti
ööl, mil viibisin Sinu pool.
Tema jõhkruses kaheks tehti
vaimuühtsuse ülikool.
LÕPETUSEKS
Doris Kareva on müstiline luutetaja
Ta kirjutab erilisi, rõõmsaid samas ka naljakaid