M. Maeterlinck - "Sinilind"
Aeg ei tohtinud Mytyli ega Tyltyli näha aga siiski märkas neid. Valgus kaitses lapsi ja andis neile kaasa ka
taevase sinilinnu, ent lõpuks nägu Aeg siiski Tyltylit ja Mytylit ja ajas neid taga, nii et sinilind pääses
lendu.
VI VALGUSE TEMPLIS
Tyltyl oli Tuleviku kuningriiki külastades väga rõõmus olnud, ent siiski oli lind kadunud kui unenägu ja
poiss oli pettunud. Lapsed leidsid elemendid ja asjad end täissöönute ja joonutega. Isegi Koer oli nii
purjus, et ei tundnud oma peremeest ära. Erandiks oli Kass, kes läks lastele pugema: "Igatsesin sind
näha, sest olin väga õnnetu kõigi nende vulgaarsete olendite hulgas." Tegelik tõde oli see, et Kass ei
kannataud mmidagi kangemat kui piim ning ta läks Valguse juurde, et end välja kaubelda. Valgus ei
osanud teda kahtlustada ja lubaski.
Lapsed olid väga unised ja tahtsid magama minna.
Valgus juhatas läbi mitme toa nad sinna tuppa, kus nad said uinuda