Merleau Ponty
Looduses on korrapära, mida ta meile esitab, inimene ei maali nagu loom, ta suhestub
loodusega, kujutades mitte looduse olemist, nagu foto, vaid olemust. Nii nagu taju ei ole
ainult empiiriline või ainult intellektuaalne, pole ka inimese ihu puhtfüüsiline või
puhtpsühholoogiline. Kuna taju on individuaalne, kaob ära eristus õige ja vale
tajukogemuse vahel oma ,,Taju fenomenoloogias" toob Merleau-Ponty näitena Müller-
Lyer'i joonteparadoksi, milles võrdsete pikkustega jooned näivad ebavõrdsetena.
(Phenomenology of perception" 2005 pg 14) Merleau-Ponty järgi ei ole siinkohal
tegemist tajuveaga vaid tavalise nägemiskogemusega viimane ei eksi, sest isegi siis
kui me teame, et jooned on ühepikkused, ei näe me neid teisiti. Merleau-Ponty näib
teistest tajudest tõstvat kõrgemale nägemistaju, mis tekitab tunde, et inimesed, kes ei saa
näha, ei saa maailma tõeliselt kogeda. Samas on tegemist ikkagi kunstifilosoofiaga ja
annaabi.ee 
