Eesti kunstiajalugu 18. sajand kuni 1990ndad
etappi: 1920. aastad, kui levib avangardistlik kunst peamiselt laiuti seda "lahjendades" ja 1930.
aastad, mida iseloomustab avangardi suhteline taandumine. 1920. aastate algupoolel pärinesid eesti
kunsti peamised eeskujud Saksamaalt, kus näiteks Berliini dada oli veel palju radikaalsem ja
tormilisem.
Ado Vabbe (1892-1961) oli tõepoolest uut tüüpi, läbinisti artistliku ja avangardistliku vaimuga
loovisik. Tema maalide ja eriti joonstiste rafineeritud fantaasia, virtuooslik kergus ning vaba
mängulisus olid uus nähtus eesti kultuuris. Vahetult enne sõda oli Vabbe käinud Saksamaal ja
Itaalias, kohtunud "Sinise Ratsaniku" liikmetega sh Vassili Kandiskyga, tutvunud ekspressionismi
ja futurismiga. Sõja ajal oli ta elanud Moskvas, vene avangardi tollases pealinnas ning puutunud
kokku sealse kubofuturismiga.
Joonis