ristkoordinaatide järgi. Tahhümeetrilise mõõdistamise andmed kandsin plaanile ringmalli ja sirkli abil kasutades mõõdetud horisontaalnurka ja joonepikkuse horisontaalprojektsiooni. Horisontaalide interpoleerimiseks ühendasin lähimad punktid omavahel kolmnurkadeks, sain TIN mudeli horisontaalide interpoleerimiseks. Kolmnurkade saamiseks kasutasin vaid neid punkte mille kõrgus vastas maapinna kõrgusele. Horisontaalid interpoleerisin graafilisel meetodil (joonpaleti abil). Selleks asetasin joonpaleti suvaliselt joonele. Seadsin esimese punkti õigele "kõrgusele". Fikseerisin sirkliga läbi esimese punkti kui pooluse. Pöörasin paletti ümber pooluse, seni kui ka teine punkt jõudis õigele "kõrgusele". Torkasin läbi joone ja paralleeljoonte lõikepunktid ja kirjutasin punktidele juurde nende "kõrgused". Joonistasin välja samakõrgusjooned ehk horisontaalid. Vormistasin plaani vastavalt topograafilise plaani koostamise lühijuhendile. 16
Sarnastest kolmnurkadest kirjutatakse välja suhted. Sellest suhtest kirjutame välja võrdused, võrdustest leiame joone horisontaalprojektsiooni kauguse punktist A esimese horisontaalini, ning punktist A teise horisontaalini. 15. Horisontaalide graafilisel interpoleerimisel kasutatakse ruudulist paberilehte (mm- paberit) või kilet paralleelsete joontega (intervalliga 5 mm). Tähistame joonpaletil jooned nende ,,kõrgustega". Asetame joonpaleti suvaliselt joonele, seame esimese punkti õigele ,,kõrgusele". Fikseerime sirkliga läbi esimese punkti kui pooluse. Pöörame paletti ümber pooluse, seni kuni ka teine punkt jõuab õigele ,,kõrgusele". Torkame läbi joone ja paralleeljoonte lõikepunktid ning kirjutame punktidele juurde nende ,,kõrgused". 16. Trigonomeetrilise nivelleerimise kõrguskasv arvutakse valemist: hAB=a*sin v+i-v; kus
annaabi.ee 
