tugevad. jõud Klaas, pigi - >amorfsed<- voolavad üliaeglaselt.(Mol korrapäratult kindel sulamistemp pole) Soojuspaisumine kehade ruumala ja joonmõõtmete muutumine temp. muutumisel.(Nähtus: joonmõõtmed: pikkus laius jne. mõõdetakse meetrites. I ruumpaisumisel on vedelike ja gaaside ruumala muudud võrdelised temperatuuri muutudega. Y=ax (delta)V=B(delta)t (delta)V/m(3) V2-V1 (t2-t1) |___ (delta)t/c' II tahkete kehade joonpaisumisel on pikkuse muut võrdeline temp. muuduga: V=B t (v2-v1)=Bt2-t1 Näit: gaas: õhupall, |vedelik: termomeeter|tahke: hõõglamp elektripirn klaas, metal sarved, raudkeltoon. Temperatuur on f suurus mis iseloomustab kehade soojuslikku seisundit.Aine ehituse seisukohalt on temp. määratud molekulide keskmise liikumise kiirusega. Termomeeter mõõteriist temp. mõõtmiseks. Termomeetri töö põhineb asjaolul, et mõnede lihtsalt mõõdetavate suuruste väärtused sõltuvad temp.
Gaasi kasutatakse just eriti täpseteks mõõtmis tulemusteks. Manomeetriline termomeeter mõõdab kasutatava täiteaine rõhku. Manomeetriliste termomeetrite mõõtepiirkond on umbes 0 °C +300 °C. (4) Meditsiinilise termomeetri paisumistoru on juuspeenike ja selle skaalajaotiste vahe on 0,1 kraadi. Meditsiinilistes termomeetrites ja teistes täppistermomeetrites kasutatakse paisuva ainena elavhõbedat. Dilatomeetriline termomeeter ehk bimetalltermomeeter põhineb metallide joonpaisumisel. Erineva joonpaisumisteguri tõttu muudab bimetall temperatuuri muutudes oma kuju ning liigutab ülekandemehhanismi abil osutit. Termoelektriline termomeeter võimaldab eemalt mõõtmist, nad jagunevad tajuri tüübi järgi. Tajuriteks on erinevad elemendid, kas termopaar, termotakisti või mingi muu elektriline termoelement. Termopaari vabade otste vahel tekkib termopinge, mis on otseses sõltuvuses temperatuuri muutumisest liitekohas ja mida mõõdetakse millivoltmeetri või mõne teise
puhul peamisteks seadmeteks on hüdraulilised armatuuri eelpingestusrauad, millega eelpingevardad tõmmatakse ettenähtud pinge alla ja hoitakse neid pingestatuna kuni betooni lõpliku kivistumiseni. Seejärel vardad vabastatakse ning nad kannavad oma pinge üle betooni survepingeks. Selle meetodi eeliseks on et varrastele saab anda ühesuguse eelpinge, saab pingestada suvalise pikkusega vardaid, seadmed on kergesti teisaldatavad. Termilise eelpingestusmeetodi põhimõte seisneb materjalide joonpaisumisel temp-i muutumisel. Selleks pingevardad kuumutatakse vastava temp-ini, pannakse nad vormi ega lasta neil jahtumisel lüheneda. Tagajärjeks on pinged varrastes, mis peale betooni kivinemist ja varraste vabastamist kantakse üle betoonile. Selle meetodi puudusteks on termo-ohtlikkus varraste paigaldamisel vormi, ei garanteeri ühesugust pinget kõigis varrastes. 23. Betooni kivinemise kiirendamise meetodid, nende kirjeldus. Betooni kivinemise
annaabi.ee 
