Tugevusõpetus 1
arvutuslikud alused.
Tugevusanalüüsi ülesanded: dimensioneerimine, tugevus- ja jäikuskontroll lubatava koormuse
leidmine.
Konstruktsioonielemendid: vardad, plaat, massiiv.
Detaili koormuste allikad: omakaal, inertsijõud, välisjõud, -moment.
Materjalide tugevus ja jäikusparameetrid on määratud katseliselt (teimimine).
Enim tuntud on nn klassikalised tugevusteooriad:
1) suurimate normaalpingete ehk esimene tugevusteooria;
2) suurimate joonmuudete ehk teine tugevusteooria;
3) suurimate nihkepingete ehk kolmas tugevusteooria;
4) energeetiline ehk neljas tugevusteooria.
Varutegur S liitpinguse puhul on arv, mis näitab, kui mitu korda tuleb suurendada
samaaeglselt kõiki peapingeid, et saabuks piirseisund.
Juhul kui sidemete arv ületab sõltumatute tasakaaluvõrrandite arvu on tegemist staatikaga
määramatu konstruktsiooniga.
Telgi, mille suhtes tsentrifugaalmoment võrdub nulliga nimetatakse kujundi peatelgedeks,