"joonkoormusteks" - 1 õppematerjal

Ehitusmehaanika kordamisküsimused

Koormusi liigitatakse ajas muutumise järgi düunaamilisteks ja staatilisteks. Kui koormus muutub ajas nii aeglaselt, et konstruktsiooni deformeerumisel võib inertsjõu hüljata, siis nim koormust staatiliseks. Suuruselt, sihilt, suunalt või asukohast muutuvat koormust nim dünaamiliseks. Edaspidi piirdume ainult staatiliste koormuste vaatlemisega. Koormused esinevad alati kas kogu konstruktsiooni või selle osa ulatuses hajutatult lauskoormustena, mida võib jaotada ruum-, pind- ja joonkoormusteks. Sageli mõjub pind- ja joonkoormus konstruktsiooni üldmõõtmetega võrreldes väikesele pinnale (joonele). Sellist koormust loetakse ühte punkti koondatud punkt- ehk koondkoormuseks, mille tähiseks on F ja mõõtühikuks N, kN. Koondkoormus esitatakse enamasti projektsioonidena Fx, Fy, Fz. Vahel taandub koormus jõupaariks, mille toimet hinnatakse momendiga. Momendi tähisena kasutatakse tähti Mx, My ja Mz, mis väljendavad momendi mõju telje x , y, z suhtes