Uurimuse vormistamine
Tihti võib probleemide põhjustena näha elutempo kiirust: vanematel
lihtsalt ei jätku aega oma järeltulijate jaoks. Õnneks jääb enamus hirme siiski lapsepõlve ning
kaob suuremaks saades. Teadlikumaks muutuvad ka vanemad, kes lapse kartusi paremini hinnata
ning vältida oskavad.
Uurimistöö valimi moodustasid Kunda Ühisgümnaasiumi 7- ja 13-17aastased õpilased ning
lapsevanemad, kelle lapsed käivad lasteaias.
Uurimismeetodina on kasutatud ankeetküsitlust ning joonistusmeetodit, selgitamaks välja lastel
esinevaid hirme , toimetulekut nendega, hirmudega kaasnevaid füüsilisi vaevusi, vanemate
toetust ning abi hirmudest ülesaamisel.
Uurimusest järeldus, et
- hirmuga kaasnevad füüsilised vaevused on väga levinud nii lasteaialaste kui ka kooliealiste
seas, nooremas eas oli peamiseks vaevuseks kõhuvalu, vanematel õpilastel aga peavalu;
- kõige levinumateks hirmudeks väikelaste seas olid hirm pimeduse ees, lahutamine lähedastest
ning koera- või kassihirm;