sündmustes ja leidnud kindla koha meie kirjanduse klassikalises pärandis. Eduard Bornhöhe sündis 17.veebruaril 1862.aastal Rakvere lähedal väikeses Kullaaru mõisas. Paari aasta pärast siirdus perekond Inju mõisa. 1870.a asusid Brunbergid elama Tallinna, kus 8aastane Eduard pandi õppima algkooli. Järgnenud õppeajal kreiskoolis osutas nooruk tähelepanuväärivalt andekust, paistes eriti silma oma kirjandite, joonistusande ning musikaalsusega. Selle kõrvalt tegeles ta ka agaralt spordiga käis matkamas, uisutamas ning harrastas jalgrattasõitu ja oli samuti innukas maletaja. Noorena ilmusid trükis tema mõningad kirjanduslikud tõlkekatsetused, näiteks ,,Üks leht vanapagana tähtraamatust" ajakirjas ,,Meelelahutaja", eriraamatuna ,,Röövel ja mõisnik ehk kaks vaenlast". Need on küll ainult kujunematu nooruki üksikud
vihkama orjust ja rõujate julmust. 1870. a. asusid Brunbergid elama Tallinna, kus isa leidis köa hiljuti rajatud raudteetö okojas, 8-aastane Eduard aga pandi õpima Kentmanni saksa algkooli. Poisi varasemale kujunemisele avaldas suurt mõu luulemeelne ja lauluarmastaja ema Mai (süd. Ritter) --Eduard Vilde ema vanem õe. Jägnenud õpeajal kreiskoolis osutas nooruk täelepanuvä arivat andekust, paistes eriti silma oma kirjandite, joonistusande ning musikaalsusega. Selle kõval tegeles ta agaralt spordiga --matkas, uisutas, harrastas paadisõtu ja oli innukas maletaja. Kreiskooliajast päinevad ka Bornhöe esimesed pooltõkelised ilukirjanduslikud katsetused, millest mõingad 1878. a. trüis ilmusid («Üs leht vanapagana tätraamatust» ajakirjas «Meelejahutaja», eriraamatuna «Rö ovel ja mõsnik ehk Kaks vaenlast»). Need on kül ainult kujunemata nooruki suleharjutused, millest oleks asjatu
annaabi.ee 
