Arvepidamisega tegelesid nn üleskirjutajad, kes kandsid savitahvlitele kiilkirjas sümboleid. Eesmärgiks oli loetleda valitseja rikkusi ja saadaolevaid makse, mis annaks valdustest parema ülevaate. Järgmised olulise tähtsusega ,,leiutised" ärimaailma arengus olid raha, pangad ja krediit. Egiptlased arendasid peagi uue kirjatüübi, hieroglüüfid. 4. Arvatakse, et esimesed kviitungid olid algelised joonistused teatud arvu joontega, mis olid joonistud majaseintele ja millega tähistati näiteks tasutud saagi kogust. Sellised joonistused olid kviitungi primitiivseks vormiks. Uuele tasemele arenes raamatupidamine siis, kui võeti kasutusele mündid. Alates sellest ajast on võimalik üles kirjutada kogu omand, mitte ainult koguselsiselt, vaid ka väärtuseliselt. 5. Kaubandustehingute arvu kasvades seni süsteemitu arvepidamine hakkas võtma järjest rohkem süsteemse arvepidamise kuju. Esimese ,,kronoloogilised registrid"
Ajukoore kahjustuse tagajärjed: Visuaalne agnoosia – inimene ei suuda tuvastada mida näeb (kukla- või kiirusagara probleem, ei suuda seda kokku panna mõistetavaks objektiks). Prosopagnoosia – ei suuda tuvastada nägusid (ka mitte enda, oma pere ja sõprade; tuvastatakse nt käitumismaneeride või riiete järgi). Ignoreerimissündroom (spacial neglect) - ei näe ega taju vasakut poolt (nt. joonistades vasak paberi pool on puhas ja kõik joonistud paremale poolele; kella joonistades kirjutatakse numbrid kõik ühele poole; kui inimene on sellel poolel, mida haige ei taju siis ta ei saagi aru, et seal inimene on isegi kui see jääb tavalise inimese normaalsesse nägemisvälja). Apraksia – võimetus algatada või sooritada tahtlikke liigutusi Afraasia – kõnehalvatus; võimetus saada kellestki aru (kahjustus enamasti vasakus ajupoolkeras). Otsmikusagara eesmine osa vigastused toovad esile erinevaid planeerimise ja sotsiaalse
annaabi.ee 
