· Kõneviis jaguneb kindlaks (reaalne, otsene tegevus, nt: jooksen), tingivaks (sündmuste mittereaalsus vaatehetkel, nt: jookseksin), kaudseks (kelleltki kolmandalt kuuldud tegevus, nt: olevat jooksnud), möönvaks (tavaliselt väljendab käsku, mis on suunatud kolmandale isikule, nt: jooksku), käskivaks kõneviisiks (käsk, nt: jookse). · Teadmislaad jaguneb otseseks (nt: ma joonistan) ja kaudseks (nt: ma joonistavat). · Tegumood jaguneb isikuliseks (tegija on lause alus, nt: Peeter avas akna Peeter on tegija) ja umbisikuliseks tegumoeks (tegija ei ole teada, nt: Aken avati pole teada, kes ukse avas). · Arv kategooria jaguneb ainsuseks ja mitmuseks. Nt: mina meie o Eesti keel on aglutineeriv keeletüüp (keeletüüp, kus sõnavorme saadakse sõnatüvele tunnuste ja lõppude lisamise teel). Nt: pesa + de+ le +gi pesadelegi 4
aastal veel raamat pealkirjaga ,,Tsitadell" (,,Citadelle," e. k. 2003) mis sisaldab Saint-Exupéry mõtisklusi eetilistel ja humaansetel teemadel. 8 Raamat ,, Väike Prints" Lugu väikesest printsist, kes lahkus oma imetillukeselt koduplaneedilt, sest läks tülli seal kasvava roosiga. Rännakul läbi mitmete planeetide kohtas ta veidraid inimesi, lahtiseid ja kinniseid boamadusid joonistavat lendurit, kes kinkis talle karbis magava lamba ning rebast, kellest sai tema sõber ja tänu kellele ta mõistis, kui väga ta oma roosi juurde koju igatseb. "Väike prints" on autobiograafiline muinasjutt sõprusest, armastusest ja hoolimisest, mis võib muuta teie seni kehtivaid väärtushinnanguid. Raamatus on autori algupärased illustratsioonid. See raamat oli väga armas, ja südamlik, pani mind teistmoodi mõtlema elu üle.
annaabi.ee 
