Moliere "Misantroop"
näoilmed omapärastasid tegelasi. Ago Sootsi mängitud tegelaste vahel oli raskem vahet teha,
Oronte põlved olid kõverdatud iseloom kummaline, Acaste oli sirge ja üpris tavalise olekuga.
Esmapilgul ma neil kahel vahet ei teinud. Siiski kokkuvõttes olid näitlejad oma osadega väga
hästi hakkama saanud ja sobitunud.
''Misantroobi'' lavakujunduseks oli must kaldpõrand ja selle taga must sein, rekvisiidiks kriit,
millega näitlejad ülejäänu seinale ja põrandale joonistasid. Kui miski joonistatust ,,üles võeti'',
tõmmati sinna kriidiga rist peale, uuesti maha pannes joonistati see jälle. See oli väga huvitav ja
lihtne, kuid jällegi on mul tunne, et eespoolsed asjad võisid tagaridades olnud vaatajaile
hoomamatuks jääda. Muusikalist osa näidendil ei olnud ja heliefektidki tekitati laval ise.
Tegu oli väga hea ja huvitava ning kindlasti meeldejääva etendusega. Tükk polnud liiga pikk,
kuid siiski venis pisut, kuna saalis oli jahe
annaabi.ee 
