üle minna kolmemõõtmelisele joonestamisele. Põhjuseid on siin mitu: 1) kolmemõõtmeline joonestamine võib osutuda algajale liialt keerukaks; 2) kolmemõõtmeline joonestamine kasutab olulisel määral kahemõõtmelise joonestamise võtteid; 3) paljud jooonestajad ja projekteerijad piirduvadki ainult kahemõõtmelise joonestami- sega. Meie lühijuhendis ei ole käsitletud kaugeltki kõiki joonestuspaketi AutoCAD 15.0 võima- lusi juhendit tuleks vaadelda vaid kui abivahendit põhivõtete omandamiseks. Ülejäänud joonestusvõimalused, millede hulgas leidub vägagi kasulikke, tuleb vilunud joonestajal omandada iseseisvalt, kasutades selleks kas paketi juurde kuuluvat spikrisüsteemi (help) või kirjanduse loetelus toodud kirjandust (need käsiraamatud on Tartus müügil). 2 1. Sissejuhatus
.. kaudu võib faili eelnevalt välja otsida). Kui sellenimeline fail on juba olemas, lisatakse statistilised andmed olemasoleva teksti lõppu. 36 9. Programmeeritud joonestamine Joonestuspakett AutoCAD omab muu hulgas ka programmeerimisvõimalusi. Nende vahenditega on võimalik programmeerimist automatiseerida. Üks tavatarbijale kättesaada- vatest programmeerimiskeeltest on AutoLISP (joonestuspaketi AutoCAD 2000 jaoks inglis- keelne versioon Visual LISP 2000). Oma struktuurilt on AutoLISP üks lihtsamaid program- meerimiskeeli, kuigi ta on traditsiooniliste programmeerimiskeeltega võrreldes küllaltki omapärane. Selle keele algvariant (nimega LISP) töötati välja juba 1960-ndatel aastatel ja leidis lääneriikides kasutamist tehisintellekti keelena. Johtuvalt oma nimetusest LISP (= LISt Processor) töötleb programmeerimiskeel AutoLISP eelkõige loetelusid ja ka AutoLISP-