tuleb kahemõõtmelisest joonestamisest ja alles pärast küllaldase vilumuse omandamist võib üle minna kolmemõõtmelisele joonestamisele. Põhjuseid on siin mitu: 1) kolmemõõtmeline joonestamine võib osutuda algajale liialt keerukaks; 2) kolmemõõtmeline joonestamine kasutab olulisel määral kahemõõtmelise joonestamise võtteid; 3) paljud jooonestajad ja projekteerijad piirduvadki ainult kahemõõtmelise joonestami- sega. Meie lühijuhendis ei ole käsitletud kaugeltki kõiki joonestuspaketi AutoCAD 15.0 võima- lusi juhendit tuleks vaadelda vaid kui abivahendit põhivõtete omandamiseks. Ülejäänud joonestusvõimalused, millede hulgas leidub vägagi kasulikke, tuleb vilunud joonestajal omandada iseseisvalt, kasutades selleks kas paketi juurde kuuluvat spikrisüsteemi (help) või kirjanduse loetelus toodud kirjandust (need käsiraamatud on Tartus müügil).
Koonuse joonestamine on väga sarnane silindri joonestamisele (aluse joonestamine isegi täpselt samasugune). Vaid koonuse kõrguse või tipu küsimiseks on nüüd kasutusel viip Specify height of cone or [Apex]: Tähe A sisestamise järel tuleb teatada koonuse tipu asukoht. Tüvikoonuse joonestamist käsk CONE ei paku (seda polegi vaja, sest koonuse tipu ümbruse saab hiljem alati ära lõigata). Massiivse kiilu joonestamine käsuga WEDGE on sarnane risttahuka (BOX) joonestami- sega. Risttahukast ülemise poole äralõikamine toimub samal viisil kui pinna puhul (vt. lk. 4). Massiivse toori joonestamine käsuga TORUS on sarnane samanimelise pinna joonesta- misega (vt. lk. 6 ja joonis 4). Vaikimisi võetakse keskpunktiks koordinaatide alguspunkt. Kehasid saab luua ka olemasolevate kahemõõtmeliste objektide "väljasurumisega", tehes seda käsuga EXTRUDE. Valitavateks objektideks võivad siin olla jooned tüüpi PLINE (ainult suletud
annaabi.ee 
