Rooma ja Bütsantsi kunst
suurima mõjujõu seeläbi, et kivikeste värviplekid sulavad ühte kuldse fooniga.
Bütsantslased hindasid väga kulda. Mosaiigi kõrval tehti ka ikoonimaali, mis oli alguse
saanud küll juba varakristlikul ajal. Ikoonid ei olnud ainult pühade nähtuste
kujutamiseks, vaid olid ka ise pühad. Tehti ka käsikirja illustratsioone. Kõrge taseme ka
saavutasid miniatuurmaal (Pariisi psalter, 10.saj.) ja kunstikäsitöö, eriti kullassepa ja
tekstiilikunst.
Tarbekunst- nõudmine luksuse ja suure joonelisuse järele. Kulla töötlemisel saavutasid
bütsantslased suuremeisterlikkuse. Nad valmistasid kullast suuri vääriskividega kaetud
pokaale, raskeid katteid ikoonidele ning jumalateenistuste ajal kasutatavate raamatute
kaasi. Emaili kasutamisel avastasid nad ottersulatise (kärgsulatis) tehnika, mis oma ilult
võistles mosaiigiga. Emailvärvid on ebatavaliselt jõulised ja puhtad, mille tagajärjel
raukade hallid habemed särasid sageli sügavsiniselt. Tarbekunsti luksus oli vaimustav