Toode A: 25 - 10 15 (25 + 10) : 2 17,5 1513 E= = = 5,57 > 1 Elastne nõudlus 12 - 14 2 17,5 2 (12 + 14) : 2 13 Toode B: 43- 40 3 (43+ 40) : 2 41,5 313 Mitteelastne E= = = 0,47 < 1 12-14 2 41,5 2 nõudlus (12+14) : 2 13 Tulemus ei sõltu sellest, kas hind tõuseb või langeb. Sellisel teel leitud elastsust nimetatakse ka joonelastsuseks. NÕUDLUSE HINNAELASTSUS Elastus võimaldab hinnata kogutulu (TR total return) muutust: TR = q p Hind tõuseb: kui nõudlus on elastne, kaasneb kogutulu vähenemine; kui nõudlus on mitteelastne, kaasneb kogutulu suurenemine. Hind langeb: kui nõudlus on elastne, kaasneb kogutulu suurenemine; kui nõudlus on mitteelastne, kaasneb kogutulu vähenemine. 6
hinna väärtused pärast hinna muutust (Nokia näites vastavalt 3 mln ja 500 kr). Vastavalt valemile (2) on eespool toodud Nokia näite puhul E väärtus 1,5 , mis on oluliselt väiksem kui valemiga (1) arvutatud väärtus (E = 4). Valemiga (1) leitud elastsust nimetatakse ka punktelastsuseks, kuna see on leitud teatud punktis nõudluskõvera peal. Valemiga (2) leitud elastsust nimetatakse joonelastsuseks, kuna arvutatakse nõudluse elastsus mingil muutuse alg- ja lõpp-punkti vahelisel joonel. Ø Nõudluskõvera tõus üksi ei määra nõudluse elastsust Sageli aetakse omavahel segi elastsus ja tõus. Väidetakse, et kui nõudluskõver on väga järsk, siis on tegemist mitteelastse nõudlusega ja kui nõudluskõver on lauge, on tegemist elastse nõudlusega. Joonisel 8 aga näidatakse, et isegi kui kõvera tõus igas
annaabi.ee 
