Liivi seminar armastusluules
Proovime seda luuletust veidi lahti seletada.
Lauliku ette kerkib kujutlus endast:
Üks suu, nii vana
Kui mullake;
Ja mõtteis nägu
Nii vagune.
Nagu imetledes, otsekui emale hardunult näkku vaadates avab luuletaja seal ühe joonekese
teise järel- ikka omalaadsel viisil.
Edasi minnes näeme, et esitatakse kõigepealt- esimeses stroofi ühe värsi kordamisega- põhimulje
( Ja mõtteis nägu) ning lisatakse sinna uued külad ja kujutelmad ( nii aus ta). Kolmanda stroofi
esimesed värsid kinnistavad nii neid teise stroofi uusi kõlasid ( nii aus, nii vaikne) kui ka esimese
stroofi kõlaelementi (kui mullake) pisut teistsugusel kujul ( nii mullane) ja lisavad uued, osalt
riimkõlalised ( nii selge ja õige / ja kullane )