Platoni õpetus teadmisest ja mõtlemisest.
Platoni
“päikese võrdpildis” võib näha sedalaadi küsimuseasetuse esmakordset püstitamist filosoofia
ajaloos. Kuid seejuures on Platoni filosoofilised eeldused selle küsimuse püstitamisel muidugi
oluliselt erinevad Kanti filosoofilise õpetuse lähte-eeldustest.
Joonte võrdpilt; “hüpoteetiline” ja dialektiline mõtlemine. Siin võrdleb Platon tunnetuse
valdkonda joonega, mis on kahekordselt jagatud. Esimese jagamise järel tekkivad
joonefragmendid tähistavad vastavalt doxa ja noesis`e, arvamuste ja mõistusmõtlemise,
valdkonda. Need on omakorda jagatud veel kaheks.
Arvamuste valdkond jaguneb usu (pistis) ja sarnasuse (eikasia) valdkonnaks. Usk tähendab siin
mitte religioosset usku, vaid usaldust meeleandmete ja teiste inimeste poolt üteldu suhtes, mis on
üks peamisi allikaid, kust pärinevad inimeste arvamused. Sarnasust kui arvamuste allikat võib
tõlgitseda arusaamade kujundamisena analoogia põhjal