''Tõmba Uttu'' Raamatu tõmba uttu on välja antud aastal 2001. Raamatu on kujundanud Reet Rea, toimetanud Helle Tiisväli, korrektor Katrin Abram ja raamtu autor on Helga Nõu (Kuni 1957 Helga Raukas), kes on sündinud 1934. Raamatu peategelane on Joonas Karu ja tähtsamad kõrvaltegelased on Marko, Evelin, Liana ja õpetaja Helene Piilman. Raamatu tegevus toimub Eestis, väikses külas ja ka Rootsis. Joonas on üks lihtne eesti teismeline kellel on suured unistused. Talle tuleb suur võimalus minna Rootsi ja ta loodab seal sattuda mingi rikka panga direktori juurde ja saada palju tüdrukuid. Enne minekut saab ta teada, et tema asemel läheb Rootsi hoopis Hele Piilmani poeg, mille peale ta algul läheb väga endast välja. Ta tahab teha neile tagasi. Ta annab isegi oma surnud vanaisa kingitud maki ära, et lihtsalt teha tagasi. Maki ära andes ta saab aru, et on teinud suure vea. Nüüd võisid olla elud ohus. Marko elu ta suutis õnneks ära päästa aga H...
kätetöö (Rooma linna all 900 km- moodustades hiiglasliku, mitmekorruselise labürindi) · katakombides esimesed varakristlikud kunstiteosed (seina- ja laemaalid). Temaatika väga tagasihoidlik · motiivides olid peidus kristlikud sümbolid, mida teadsid vaid kristlased. Kristus- lamba talle õlul hoidev karjane, kala. Surematus-paabulind. Lootus- ankur. Püha Vaim-tuvi. Maaliti pilte joonasest ja vaalaskalast, taaniel lõvide keskel, Moosest, riste, üles tõstetud kätega inimesi · katakombimaalid olid kohmakavõitu. Sai alguse uus kunst, uus ellu suhtumine · harrastati reljeefkunsti, millega ehiti sarkofaage, temaatika Piiblist · reljeefkunst sai alguse siis, kui ristiusk lubatuks sai. Kristlust püüti ühendada Rooma traditsioonidega. Varased reljeefid rõhutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust
kaugele. Valged ööd Nipernaadi oli juba kauemat aega teel olnud. Tormisel päeval kohtas ta Anne-Maiga, küsides endale öömaja mõneks päevaks,kuid Anne-Mai keeldus. Nipernaadi läks kõrtsi. Seal ta sõi leiba ja jõi õlut. Kõrtsi omanik Küüp arvas,et ta ei suuda maksata. Nipernaadi hakkas seletama, et on tuhat korda rikkam temast. Nipernaadile meeldis käia Maarla sood vaatlemas. Seal kohtas ta Joonast, kes sõidutas parvega rahvast. Joonasest sai Nipernaadi abiline sookuivatamisel. Nipernaadi soovis Anne-Maiga suhelda, kuid Anne-Mail polnud kunagi aega. Anne-Mai rügas Küübi juures tööd ja ootas oma meest Jairust. Jairus istus vanglas Anne-Mai teo eest ja palus Küübilt oma naise eest hoolt kanda. Ühel päeval, kui Nipernaadi tahtsid sood kuivatama hakkata koos Joonasega, ei saanud, kuna paduvihma sadas. Anne-Mai mees sai enneaegselt vanglast välja. Jairus oli väga muutunud, enam ei suitsetanud ega vandunud, ta
annaabi.ee 
