Minu LÜG mälestusraamat
Klass oli üsna jahmunud,
keegi ei teadnud miks. Aga see hetk kui Sults klaveri taha maha istus ja
meile mängis ning laulis, ja hiljem vabandas ning nentis et ta tegelikult
tahtis saada muusikuks mitte õpetajaks, see pani meid kõiki talle andestama
ja elulõpuni meeles pidama. Nüüd tagantjärele mõeldes tundub siiski, et
tegu oli väga raske ja pika eluteega mehega, kelles sees peitus kirg, mis jäi
avamata elu hammasrataste pärast. Mainis ka vahepeal oma joomistest
ning kadunud naisest.
Rääkides juba maha tegemisest, siis füüsika viimasel (tegelt pea iga töö,
aga viimsest meenus lihtsalt see kuidas Uku suutis üksi hiirvaikse klassitäie
itsitama panna) kontrolltööl tegi ka terve klass ilmselgelt koostööd, sest
Tõnu Tiidu õpetamisest ei olnud siis, ega pole ka juttude järgi nüüd tolku.
Ja ega õpetaja siiski sellest enne aru ei saanud, kui üks meist ütles et ta