Arto Paaseilinna „ Poodud rebaste mets”
kullapuru raputanud. Major läks nii närvi, et üritas Oivat tappa, raiudes maha puu,
mille otsa oli Oiva roninud, kuid Majoril hakkas tast kahju ja ta elustas teda ja ta jäi
elama. Nende kahe suhted lähenesid ja neist said head partnerid, kuid Oiva ei olnud
ikka nõus oma kulla asukohta avaldama. Nad ehitasid metsameeste maja üles ja
ostsid sinna igasugust kallist sisustust, mille järel Majar käis linnas ning mis võttis tal
koos joomistega ja hotellisviibimistega alati mitu päeva aega.
Saamieit Naksa, kes elas üksi eemal asustusest, oli saanud 90aaastaseks, kui
tema juurde tulid sotsiaaltöötajad, kes tahtsid teda hooldekodusse viia. Naksal
õnnestus põgeneda ja ta eksles mitu päeva metsade vahel teadmatuses, kus ise on.
Ta jõudis lõpuks Oiva ja Majori majja ja nad päästsid ta elu. Naksa kuulutati pärast
mitmepäevalisi otsinguid surnuks. Naks jäi meeste juurde elama, sest ta keeldus
sealt lahkumast