seljaajule ja välisele sulgurlihasele, siis ...... Tahteline kontroll võib kaduda vigastuste korral, nt kui on kahjustatud seljaaju, väline sulgurlihas või kui seljaaju närv (ristluu piirkonnas) on viga saanud. Võib välja kujuneda põie automatism, kus põis tühjeneb iseenesllikult, ei saa kontrollida. Kontrolli on võimalik saada siis, kui seos põie ja seljaaju vahel katkeb, nt käega, koputatakse vastu kõhukatteid, see vallandab tühjendusrefleksi. Arvestada joomisreziimi! Lõpliku uriini koostis Uriini lõplik kogus 1,5 l ööpäevas, tema erikaal on vahemikus 1010-1030. Hommikul on uriin kontsentreeritud (kollasus- tingitud sapist), tiheduse ehk erikaalu annavad mineraalsoolade ioonid (Na, Cl, Ca, K). Uriini ph 5-7. Uriinis ongi mineraalsoolade ioonid ja sapipigmendid, kreatiniini. Vähesel määral on uriinis ka epiteelirakke, need on pärit kusepõie seintest. Uriinianalüüsil mikroskoopilise
mille ajal neid söödetakse ning tagatakse joogi olemasolu. Tapaeelse pidamise perioodil kindlustatakse loomade vaba juurdepääs veele, nii soodustatakse seedekulgla vabanemist sisaldisest. See on tähtis nii sanitaarsest kui ka tehnoloogilisest aspektist lähtudes. Liiga täis seedekulglaga loomade nülgimine on raskendatud, suureneb sisselõigete tõenäosus kõhuõõne elunditesse ja on oht lihakeha ning elundite saastamiseks. Joomisreziimi järgimisel on suur tähtsus ka nülgimise kvaliteedi seisukohalt. Kui loomad ei saa piisavalt juua, siis on nülgimine raskendatud, suureneb lihas- ja rasvkoerebendite tõenäosus; lihaskoe mass võib väheneda, tema veesisaldus alaneda 56% võrra; veretustamine ei pruugi täielikult õnnestuda. Ligipääs veele takistatakse 23 tundi enne loomade tapale saatmist. Juhul kui pole võimalik kindlustada loomade vaba juurdepääsu veele, joodetakse neid suvisel