Kirjanduse lõpueksam 2011
ja ÕES-iga. Abiellus saksa päritolu naisega, kellega sai kolm tütart. Noorim neist,
Kreutzwaldile armsaim, suri ning sellest ajendatuna kirjutas mees luuletuse ,,Paar sammukest
rändamise teel". Võrus elas ja töötas 44 aastat. Töö kõrval tegeles rohkesti kirjandusega. Pidas
kirjavahetust Koidula, Hurda jt. Elu hilisaastatel pani kokku raamatu ,,Kodutohter", suri
Tartus.
Tema looming oli algusaastatel rahvavalgustulik. Tõlkis palju ning kohandas eesti keelega.
Näiteks ,,Viinakatk" on joomapahede vastu. Andis välja ajakirju. Mehel oli huvi ka eeposte
vastu, näiteks kohandas ,,Reinuvader rebase". Tegeles ka rahvaluule ainega, temalt ilmus
,,Eesti rahva ennemuistsed jutud", milles on muinasjutud ja muistendid. Kirjutas luuletusi
saksa autorite eeskujul, näiteks kogu ,,Angervaksad".
Kalevipoega on mainitud juba varasemas kirjanduses, kuid huvi elavnes 19. saj alguses.
Kalevipoja muistendite motiive proovis tervikuks ühendada Faehlmann, kes sai valmis eepose
visandiga