"joomahaigena" - 1 õppematerjal

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

Alade jaotus toimetuse-liikmete vahel ei olnud kindlalt pretsiseeritud, igaüks tegi seda, mis just ette juhtus: tõlgiti või refereeriti teistest ajalehtedest, Tõnisson kirjutas sealsamas juhtkirja, korrektuuri tehti ühiselt, poognaid omavahel jagades." Leho Lumiste väitel pidas Tõnisson kinni traditsioonist, et sama töö eest saab naine mehest väiksemat palka: "Nii sai intelligentne ja usin korrektor Marta Bekker palka 35 rubla, Artur Paulmeister aga, kes perioodilise joomahaigena mõnikord nädalapäevad toimetusest puudus, 50 rubla. Kui preili Bekker palka juure küsis, vastas Tõnisson, et naisterahva kohta on seda palka küllalt. Samasugust vahet tehti ka lihtsurelike ja akadeemiliste isikute honorari vahel. Esimestele maksti realt maksimaalselt kolm kopikat, akadeemilised aga said viis ja rohkemgi." Ajakirjandusest saab kaup Ühiskondlikud eeldused odava pressi tekkeks 19. sajandil oli toimumas tööstusrevolutsioon, linnad kasvasid, ehitati raudteid ja