Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
Alade jaotus toimetuse-liikmete vahel ei olnud kindlalt
pretsiseeritud, igaüks tegi seda, mis just ette juhtus: tõlgiti või refereeriti teistest
ajalehtedest, Tõnisson kirjutas sealsamas juhtkirja, korrektuuri tehti ühiselt,
poognaid omavahel jagades."
Leho Lumiste väitel pidas Tõnisson kinni traditsioonist, et sama töö eest saab naine
mehest väiksemat palka: "Nii sai intelligentne ja usin korrektor Marta Bekker palka
35 rubla, Artur Paulmeister aga, kes perioodilise joomahaigena mõnikord
nädalapäevad toimetusest puudus, 50 rubla. Kui preili Bekker palka juure küsis,
vastas Tõnisson, et naisterahva kohta on seda palka küllalt. Samasugust vahet tehti
ka lihtsurelike ja akadeemiliste isikute honorari vahel. Esimestele maksti realt
maksimaalselt kolm kopikat, akadeemilised aga said viis ja rohkemgi."
Ajakirjandusest saab kaup
Ühiskondlikud eeldused odava pressi tekkeks
19. sajandil oli toimumas tööstusrevolutsioon, linnad kasvasid, ehitati raudteid ja