Käsitööliste elu keskajal
14-16 tundi. Kergendust tõid pühapäevad ja sagedased usupühad. Meistriks saamiseks oli vaja teha
meistritöö ehk sedööver. See esitati tsunfti liikmetel hindamiseks. Mõnikord kuulus meistritöösse
kolme erineva eseme valmistamine. Teinekord tuli töö teha vanemate meistrite juuresolekul.
Meistritööle lisandus küllaltki suur meistrimaks tsunfti kassasse ja meistrikostitus. Vastsel meistril
tuli tsunfti liikmetele välja teha rikkalik sööma- ja joomaaeg koos hinnaliste kingitustega. Sell pidi
olema ka seisusekohaselt abielus.
Elamu ja selle sisustus
Elumajad olid enamuses 2 3-korruselised. Alumisel korrusel asus käsitöölise töökoda. Kui tänava
laius võimaldas, ehitas käsitööline maja ette veel väikese müügiputka, kui mitte, siis müüs oma
toodangut samast töökojast. Eluruumid paiknesid teisel korrusel. Nende kohal, kolmandal ja
mõnikord ka neljandal korrusel olid laod ja panipaigad. Aknad suleti väljast luukidega