talveks kaetud, püsib juurestik tervena. Kasutamine. Luurohul esineb rohkesti kultuurvorme, mis erinevad lehtede kuju, suuruse, värvuse jm tunnuste poolest. Kultuuris kasvatatakse juba antiikajast alates. Eestis kasutatakse haljastuses aedades ja kalmistutel harva (talveõrn), kuid sageli kasvuhoonetes ja toataimena. Kõikides taimeosades on vaigukäigud. Vaigust valmistatakse piirituslakki. Vaiku kasutati varem rahvameditsiinis - aitas keedisvannidena jooksvahaiguse korral. Mõnedel andmetel on teda keedetud õlles luuhaiguste ravimiseks. Luuderohu lehti on ravimina kasutatud juba antiikajast alates. Luuderohi ei ole talle ilma põhjuseta nimeks pandud. Vanarahvas on temaga ravinud mitmeid luuhaigusi. Selleks on tehtud keedist, milles vannitati haigeid kohti. Taime mahl on olnud tõhus vahend täide vastu, kuid ka mürgine, nahka väga tugevasti ärritav. Lastel võib tekitada raskeid mürgistusi oksendamise ja kõhuvaluga
päikesepõletuse ja lendva vastu. See kiirendab paranemist ja leevandab nikastuste, nihestuste, hematoomide ja ohatistega kaasnevad valu. Naistepunatee aitab kopsuhaiguse, tiisikuse, hingeldustõve, kõhutõve, maksahaiguse, verekusemine ja allakusemise, ishiase ja puuduliku ning valusa kuupuhastuse puhul. On kosutav ka verevaesuse ja ergurikete korral. Naistepunaõli vaigistab krampe ja seesmisi valusid. Väliselt sooja õliga sisse määrida aitab jooksvahaiguse, paistetuse, haavade, tulehaavade ja paiste puhul. Loomade ravimina on see taim väga laialt tarvitusel. Antakse kolm korda päevas loomadele kopsuhaiguse vastu sisse anda. Naisepuna viina-leotis on rohuks "venituse" vast TOIME: Depresioonivastane ja rahustav Sapi-, maksa- ja põiehaigusi raviv Seedetegevust korrastav ja kõhulahtisust pärssiv Veresoonte ja soolestiku silelihaseid lõõgastav Kapillaarveresoonte seinu tugevdav
annaabi.ee 
