elamise,mille eest taheti vastutasuks, et Erki võistleks nende sarivõistlusel. Niisiis Erki tegi kaasa neljal alal. Erki: Mäletan kui hüppasin kaugust, kui keset seda kutsuti mind kahesaja meetri starti. Vahetasin naelikud,silkasin põiki ülestaadioni, jõudsin vaevalt pakkudele, kui läksgi jooksuks. See oli üldse minu esimene 200 meetrit ning võiduaeg 21,03 oli kohe Eesti rekord. Pärast Aafrikat sõitis Erki harjutama Hispaaniasse, kus ta jätkas oma suuremahulist jooksutreeningut. 1995.Aastal sai Erki esimest korda Götzisest võistluskutse,iseenesest tore aga Erkil polnud raha, et kohale sõita. Päev enne ära sõitu rahamure lahenes. Arnold Green, olümpia kommitee presitent viis asja niikaugele, et Erkile laenati raha. Götzis algas nii, et kõigepealt võitis Erki 100 meetri jooksu vastu tuule ja kerge vihmaga.Lõppkokkuvõttes sai Erki kokku 8575 punkti ja tegi 4 isikliku rekordit. Erki võitsis võistluse
võistleks nende sarivõistlusel. Niisiis Erki tegi kaasa neljal alal. Erki: Mäletan kui hüppasin kaugust, kui keset seda kutsuti mind kahesaja meetri starti. Vahetasin naelikud,silkasin põiki ülestaadioni, jõudsin vaevalt pakkudele, kui läksgi jooksuks. See oli üldse minu esimene 200 meetrit ning võiduaeg 21,03 oli kohe Eesti rekord. Pärast Aafrikat sõitis Erki harjutama Hispaaniasse, kus ta jätkas oma suuremahulist jooksutreeningut. (Erki Nool,autogramm) 7 1995.Aastal sai Erki esimest korda Götzisest võistluskutse,iseenesest tore aga Erkil polnud raha et kohale sõita. Päev enne ära sõitu rahamure lahenes. Arnold Green, olümpia kommitee presitent viis asja niikaugele, et Erkile laenati raha. Götzis algas nii, et kõigepealt võitis Erki 100 meetri jooksu vastu tuule ja kerge vihmaga. Kaugushüppes hüppas Erki viimasena. Viimasel katsel hüppas Erki 8
Seejuures ta lisab aga, et kasvueas noored ei tohi kunagi kesk- või pikamaajooksu spetsiaalselt harjutada. Paljud treenerid rõhutavad , et kasvueas tuleb eelkõige arendada kiirust ja üldist vastupidavust. Uus-Meremaa treener A.Lydiard kirjutas 1969.a, et tema noored ja algajad õpilases alustavad jooksutreeninguid 30 min aeglaste jooksudega. Hiljem pikendatakse järk-järgult jooksu kestvust. A.Lydiard märgib, et algajad keskmaajooksjad vajavad umbes kolm aastat aeglase tempoga jooksutreeningut . selleks, et organismi ettevalmistada intensiivse treeningu talumiseks.(Karikosk 1970: 275, 276) Tuntud Saksa kergejõustiku treener R.Hoke kirjutab, et kasvueas noortele ei ole võistluspärane keskmaajooks kasulik. Otstarbekohaselt doseeritud pikad metsajooksud on väga soovitavad. Nende pikkus ja tempo peavad vastama noorte võimetele. Saksa noortetreener F.Friedric leidis, et noor ei kaota midagi, kui ta alustab süstemaatilise