Õuesõppe pedagoogika - raamatu kokkuvõte
rohkem armastavad lapsed õues viibida ja nende mängukvaliteet paraneb. Eraldatud
haljasalad, mis loovad isiklikke territooriume, tekitavad väljakutset, põnevust, võlu ning
pakuvad võimalust puhluseks ja järelemõtlemiseks (Grahn 1997). Õues teevad lapsed
itensiivsemat koostööd füüsilise keskkonnaga, õuemängud on konkreetsed ja liikuvad, lapsed
suhtlevad rohkem keha kui sõnade abil. Tänu looduse mitmekülgsusele võivad nad ise
otsustada, kuidas keskkonda kasutada. Jooksuruum vahendab avarusemuljet ning stimuleerib
liikumist (Martesson 2004).
Didaktika, didaktilised teadmised
Järgnevad 5 küsimust on õuesõppe pedagoogikas kesksel kohal: 1)Kus toimub õpetamine ja
mida tähendab koht õppeprotsessi jaoks? Üle vaadata lähikeskkond õppekava valguses!
Millised keskkonnad õppimiseks sobivad? 2) Mida saab teha õues neist tegevustest, mida me
täna veel siseruumides teeme? 3)Kuidas käituda, kui aineid ja teemasid kohandatakse
laiendatud klassiruumi tarbeks