Seisuslik haridus keskajal
kui arvestada, et poisse võeti õpipoisteks 9-10 aastaselt, siis
esimese astme lõppedes oligi tavaliselt tegemist juba üpris isesisva noormehehakatisega. Säärane
poiss võis juba teatada, et tal on plaan teha sellitöö oma esimene erialane tööproov. Kui töö vastas
nõuetele, kuulutati õpipoiss pidulikult selliks, kirjutati õpipoisiraamatust välja ja selliraamatusse
sisse.
Teine etapp, selli aeg, läbiti tavaliselt 5-6 aastaga. Nüüd sai jooksupoisist üsna tähtis noorsand, kes
juba tundis oma eriala ja kellel usaldati lihtsamad operatsioonid iseseisvaks tööks ning kes sai
enamasti oma töö eest ka tasu. See oli aeg, kus noormees õppis oma meistri käest kõiki peensusi
ning püüdis end näidata kui iseseisev käsitööline. Mõne aja pärast teatas sell valmidust rändama
minna, mis oli kõikidele sellidele kohustuslik.
Rändamaminek tähendas kaugematesse linnadesse või teistesse riikidesse minekut. Üldreegel oli, et
annaabi.ee 
