Kõigepealt tehti nalju, siis hakati selja taha hiilima ja lõpuks hakati hirmutube tegema. Kõige hirmsam tuba oli varesel. Sinna läks pool linnuriiki uudistama. Vares oli kurja nalja teinud ja seina peale joonistanud poolsurnud linnud hoidmas väga jubedat kõrvitsat. Põranda oli ta teinud punase õlivärviga kokku. Kui linnud sisse läksid ei näinud leevike üle tuvi midagi ja trügis ette. Ta ei osanud niisugust pilti oodata ja poole jooksupealt jäi hirmust kangeks. Ta kukkus kõhuli ja minestas peale seda. Kõik linnud kes ruumis viibisid läksin selle peale hirmust halliks. Linnuhaiglas üles ärgates avastas leevike et ta kõht on punane ning see värv oli imeviisil ära kuivanud. Nähes seda lasid osad linnud endal mingi kindla osa ära värvida. Part arvas et ta värviks pea siniseks, tuvi mõtles et valgest nina ehtest piisab. Ka teised linnud leidsid et neile sobiks paar ilusat detaili.
Harjutuse tegemiseks on vaja suurt paksu pehmet mati. See matt tuleb keerata külje peale ning siis hakkavad lapsed sellest üle ronima või hüppama. See matt oli külili keeratuna 1,5 meetrit kõrge. Harjutus tuligi sedasi välja, et nad olid ilusasti järjekorras ja peale hoojooksu hüppasid või ronisid üle. See 6 harjutus meeldis lastele kõige rohkem, sest neile meeldib ronida. Peale seda keerasin matti pikali ja siis nad pidid jooksupealt kukerpalliga sealt üle hüppama (aitab õppida Mae- Mawari-Ukemit – ette üle käe kukkumist). Kaugus oli umbes 1 meeter. Lastele meeldis ka see harjutus. 1.7. Venitus Peale neid toredaid harjutusi alustasime venitustega. Alguses panime sirged jalad ette ja üritasime sõrmedega varvastest kinni haarata. Peale seda harjutust panime jalad istumise alla ja üritasime selja maha saada, et venitada jalalihaseid. Peale seda läksime spagaati, et korralikult venitada jalalihaseid
annaabi.ee 
