Gleitmani raamtumaterjal
James-Lange teooria väidab, et isiku subjektiivsed emotsioonid pole midagi rohkemat ega vähemat kui
reageerimine tema keha muutustele, mis on omakorda esile kutsutud mingite neid virgutavate stiimulite poolt.
Teisiti öeldes on selle teooria alusel motoorsed ja füsioloogilised reaktsioonid põhjuseks, subjektiivsed
emotsioonid aga tagajärjeks. Näiteks kohtumisel ohtliku loomaga päästetakse meie organismis valla sellele
vastavad reaktsioonid (südamepekslemine, jooksupanek) ja need ajendavad omakorda emotsiooni kartuse.
Selle teooria järgi me tunneme kurbust, kuna nutame või oleme vihased, kuna lööme kedagi.
Walter Cannon osutas James-Lange teooria nõrkadele kohtadele. Ta rõhutas, et kuigi virgutavatele stiimulitele
võib meie keha reageerida küllalt sarnaselt, võivad sellele vastavad emotsioonid erineda ja seda laiades piirides.
Cannon tõi näiteks väga erinevad emotsioonid raevu ja hirmu, mida samas võivad valla päästa peaaegu
annaabi.ee 
