Kriminaalpoliitika kordamine
Leida
sellisele suhtumisele ühest eetilis-filosoofilist põhjendust polegi nii lihtne. Siinkohal on huvitav
märkida, et juba möödunud sajandil on püütud ka Piiblist leida [1843] argumente surmanuhtluse
poolt või vastu. Jõuti aga tulemusele, et Piibli seisukohad jagunevad pooleks, S.t Piibel pole ei
surmanuhtluse poolt ega vastu (Masur 1989: 143). Ütleme seetõttu, et Euroopa ruumis on viimase
ca 100 aasta jooksulolnud järjest rohkem kombeks eelistada surmanuhtlusele eluaegset vang-
lakaristust. Selle suuna vastaste hääl on samal ajal kõlanud üha vaiksemalt, mis ei tähenda aga, et
surmanuhtlusel puuduksid oma poolt-argumendid. Surmanuhtluse eitamine eetilis-filosoofilises
plaanis on ilmselt mingite üldiste arengutendentside resultaat, näiteks riigi ja inimese suhtes.
Järgmine aspekt, mida vaatleme, on karistuspoliitiline ehk küsimine, kumb karistus on