Kiirjooks
Tänapäeva tippsprinterite ja antiikolümpiamängude parimate jooksukiirusi pole paraku
võimalik võrrelda. Polnud ju antiikolümpiamängudel ajavõtuseadmeid ja dromos e.
staadionijooks toimus võidu peale. Kaudseid andmeid antiikatleetide jooksukiiruste kohta
siiski on. Nii on ajalooürikutest leitud, et 632 a. Ekr. toimunud olümpiamängude
staadionijooksu võitja, karjus Polimnestor Mileetosest, olnud nii kiirejalgne, et püüdnud
joostes kinni metsjänese. Metsjänese jooksukiiruseks loetakse ca 14m/s. Tänapäeva sprinterite
suurimaks jooksukiiruseks on registreeritud 10,21 m/s. Arvutuste kohaselt võis Polimnestor
niisiis olla võimeline jooksma 100 m ca 8 sekundiga ja edestama praegusi tippsprintereid ligi
paarikümne meetriga. Need on muidugi oletused. Võib siiski arvata, et tsivilisatsiooni jahtuv,
üha väheneb liikumisaktiivsus, mis algab juba lapsepõlvest, pole tänapäeva inimeste
jooksuoskuse ja -kiiruse arengule kasuks tulnud.
Kasutatud kirjandus:
http://209
annaabi.ee 
