Eesti pulma kombed
põlletamine ehk põllelappimine. Pärast põlletamist algas pruudi tantsitamine, mis algselt
kuulus ilmselt viljakus- ja sigivusrituaalide hulka. Tantsitamisel oli esimeseks keegi
peigmehepoolsetest sugulastest, kellele pruut pärast kindad kinkis.Kõik, kes pruudiga
tantsisid, pidid talle pärast raha peosse panema.
Toidulaud
Pulmalaua katmisel etendas kollektiivne abistamine tähtsat osa. Selge oli, et ühel talul polnud
võimalik kõiki pulmalisi pika aja jookssul sööta ja joota, sellepärast viis iga perekond pulma
ühiseks tarvitamiseks toiduaineid kaasa. Vallalised toitu ei viinud. Küll aga olid poistel viinad
kaasas või viisid nad hulga peale ankru õlut. Varasemal ajal oli leib pulmakoti põhitoiduks,
mille suurus sõltus sellest, kui palju inimesi ühest perest pulma läks.
Pulmasöögid erinedi samuti paikkonniti. Vana pulmatoit oli klimbisupp, mida keedeti
lambalihast, seetõttu oli lambaliha kindlasti ka pulmalistel endil kaasas