Saaremaa ja Hiiumaa uurimustöö
koosneb põhimeetmetest ja lisameetmetest. Meetmekava elluviimisel tuleb jälgida, et kaitsmata
põhjaveega alasid, olemasolevaid heas seisundis veekogusid ja olulisi vee-elustiku elu- ja
sigimispaiku (sh ranniku-merd) mõjutavad/ohustavad objektid saaksid korrastatud
esmajärjekorras. Samuti tuleb nii kiiresti kui võimalik tagada kogu alamvesikonna elanikkonnale
ohutu joogivesi. Seega on väljatöötatud veemajanduskava põhirõhk maakonnas paiknevate
reostusallikate korrastamisel, joogiveevarustusel ja veekogumite seisundi halvendamise
ennetamisel.( 2 )( 3)
6.3. Saaremaa ja Hiiumaa sood ja nende areng.
Saaremaal on 292 km² sood ja rabad ning see teeb 10% saare pinnast. Rabades kasvab turvas ja
seal asuvad ka turbakaevandused.
Hiiumaa keskosas on ulatuslikud soostikud, soode pindala on umbes 7%. Seega on
põllumajanduslikke maid ja asulaid alla 20% saare pindalast. ( 2 )( 3 )
12
7. Mullad ja taimestik
7