Villu lubab Anna sünnipäeva auks põlluharimist segavad kivid õhku lasta. Kivi lõhates juhtub Villuga õnnetus, tema terve silm ja parem käsi saavad raskelt vigastada. Villu asemel poleks ma Kivimäele läinud, just seal jäi Villu sandiks, sest ta ei jõudnud enne kivide plahvatust ära joosta. Tema asemel oleksin jäänud koju või siis läinud Eevi juurde uurima, kuidas ta elab ja kas lapsega on kõik korras. Ka see oli selge, et kõik juhtus joogise peaga, mida mina kindlasti poleks teinud. Villu ei taha olla traditsiooni jätkaja, vaid ise millegi algataja ja looja, ihates, nagu teismeline poiss isa heakskiitu.Tema asemel oleksin ma ammu oma uhkuse alla neelanud , viinast loobunud ja Eevi enda juurde toonud. Aga tema metsikus ja afektide pidurdamatus toob kaasa sündmuste ahela, mis teeb ta Kõrboja ja lõpuks üldse elu jaoks kõlbmatuks - isa heakskiitu suudab ta leida ainult surmas
Sepa juures asuti kaupa tegema, Kalevipojale pakuti mõõku katsuda. Kalevipoeg purustab kaks mõõka vastu kaljut, talle tuuakse tugevam mõõk. See ei purune, aga nüriks saab ometi. Lõpuks tuuakse mõõk, mida seitse aastat on valmistatud ja mis vana Kalev kunagi enese tarbeks tellinud. Kalevipoeg on kaubaga rahul, lubab maksta nõutud hinna, tulgu aga sepp ise tasule järele. Siis hakati pidutsema, et mõõga müüki tähistada. Kõik olid õllest arust ära. Kalevipoeg hakkas joogise peaga kiitlema, kuidas ta saare piigaga patustanud. Sepa vanem poeg ei luba neidu narritada ja oma kerget meelt kiita. Kalevipoeg kiitleb aina edasi. Tõusis taplus, kus Kalevipoeg haarab mõõga ja sepa pojal pea maha lööb. Kui vennad tahavad kätte maksta, lubab Kalevipoeg nad kõik surmata. Sepp loobub kättemaksust ja jätab selle jumalate hooleks. Sepp sajatab ja neab mõõga ära: selle kandja peab surema omaenda sõjariista läbi.