Keskaja talupoeg ja tema igapäevaelu
Talupoegade söök ja jook
Igapäevane toidulaud sisaldas peamiselt nisu- või rukkileiba, hirsi- ja kaeraputru. Ühesõnaga
kõike seda, mida põllult sai ning mida tol ajal osati kasvatada. Samuti osati teha juba ka kohalikku
juustu. Söödi ka ube, herneid ja naerist. Kartul leivinud ei olnud. Kartulit hakati kasvatama alles 16
sajandil ning levima kui toit hakkas ta alles Uusaja algul. Hiljem lisandus loetellu ka tatrapuder ja
joogipoolisest hakkas laialdaselt levima kali või ka õlu. Osati saada ka piima, kuid see talurahva
toidulauale oma kohta ei leidnud, sest riknes kiiresti, samuti andsid loomad seda õige vähe. XII
sajandil õpiti odraõllele lisama humalat, et anda õllele teravat maitset ja säilitada jooki kauem.
Mõdu oli kergelt alkohoolne jook, mida pruuliti teraviljast ja tehti suurepäraseks metsmeega. Leiba
söödi rohkesti umbes kilogramm inimese kohta. Puhast leiba saadi üksnes headel saagiaastatel.
annaabi.ee 
