Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid
20. sajandi
lõpukümnendeist alates on soome laene tulnud eeskätt Tallinna kõnekeelde, nii televisiooni ja raadio vahendusel kui ka
otsestest kokkupuudetest soomlastega. Neidki laene on jõudnud kirjakeelde, nt romu.
* läti laenud - Läti laenud hakkasid eesti keelde tulema alates 8. sajandist, kontaktid hakkasid elavnema tõenäoliselt 13.
sajandist. Laenud näitavad kahe naaberrahva pikaajalist vastastikust n-ö perekondliku iseloomuga suhtlemist: laenatud on
toidu- ja jooginimetusi, 15 rõivanimetusi ning muid koduse majapidamisega seotud sõnu. Eestlaste ja lätlaste ajalugu ning
aineline kultuur on väga sarnased, seepärast erilisi mõjuvaldkondi ei ole ja laiemalt levinud laene on vähe. Suurem osa läti
laene on jäänud lõunaeesti ja saarte murdesse, kirjakeelde on jõudnud nt kanep, kauss, kuut, kõuts, lääts, magun, mulk
‘Mulgimaa elanik’, palakas, pastel, sard, sõkal, vanik, viisk.