"joogilauas" - 1 õppematerjal

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

oli tunginud. Ühtlasi oli Ivo ka sellepoolest Hannibali sarnane, et ta ühest silmast pime oli. Ivo Schenkenbergi telk -- endine vene vürsti omandus -- oli ütlemata tore, kulla, hõbeda ja pärlitega välja õmmeldud, seestpoolt maapind 332 kallite nahkadega, telgi seinad kirju iluriidega käetud. Telgil oli kaks paksu vaheriidega üksteisest lahutatud osa. Eespool istus parajasti Ivo ise oma jenna Christophi ja kolme nägusa tütarlapsega joogilauas -- sest Ivo oli suur õrnema soo austaja, kellele toit ega jook ilma naisterahva seltsita ei maitsenud --, kui Andres kummardades sisse astus. «Noh, kas hobuseid leidsid?» hüüdis Ivo talle vastu. «Viisteistkümmend hobust,» vastas Andres keha sirgeks ajades. «Kust?» «Hanijõelt.» «Kas hinda küsiti?» «Mis hinnast küsida, kui muidu saab,» irvitas Andres. «Andres!» ütles Ivo kulmu kortsutades, «pea meeles, et nüüd jälle kodumaal oleme, kus riisumine keelatud on.»